SOOME KEELE AINEKAVA A1-A2
| Teemanr | Kõne-ja sõnavara arendusteemad | Grammatika käsitlus | Tundide arv | |
|---|---|---|---|---|
| Kuulamine | Rääkimine kirjutamine | |||
| lugemine | ||||
| T1 | ESIMENE KOHTUMINE | Isikulised sesõnad /minä, sinä, hän, me, te, he/ | 3 | 9 |
| Tervitamine | Tähestik | |||
| Tutvustamine | Hääldamine – vokaalid | |||
| Tutvumine | Vokaalharmoonia | |||
| Tänamine | Abiverbi olla pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes | |||
| Nädalapäevad | ||||
| Numbrid ja arvutamine | ||||
| T2 | MAAD, RAHVUSED, KEELED | Verbide puhua ja kysyä pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes | 3 | 9 |
| Maad, rahvused, keeled | Küsisõnad: Kuka? Kuinka? Milloin? Mikä? Mitä?Miksi? Minkä maalainen? Missä? Mistä? Mihin? Millainen? | |||
| Ilmakaared | –ko/-kö -küsimus ja vastus. | |||
| Jäätist ostmas (hinna küsimine) | Astmevaheldus | |||
| Hääldamine – konsonandid, intonatsioon, geminatsioon, aspiratsioon | ||||
| Verbid: asua, etsiä, maksaa, säästää | ||||
| T3 | AEG JA AASTAAJAD | Näitavad asesõnad: täällä, tuolla, siellä | 3 | 9 |
| Elektronpost | Abisõnad: nyt, vaan, toivottavasti, että, myös, yleensä, joskus, siksi, koska | |||
| Ilm | Omadussõnad | |||
| Aastaajad | Ainsuse omastav kääne: Kenen? Minkä? | |||
| Kuude nimetused | I pöördkonna verbide pööramine olevikus jaatavas ja eitavas kõnes | |||
| Värvide nimetused | Astmevaheldus I pöördkonna verbides | |||
| Hääldamine: diftongid, sõnarõhk | ||||
| T4 | MINA JA MINU PERE | Ainsuse osastav kääne: Ketä? Mitä?Konstruktsioon Minulla on…, Minulla ei ole… | 3 | 9 |
| Mina | Sihitis: täis- ja osasihitis, sihitise käänded | |||
| Minu perekond | ||||
| Välimus | ||||
| Inimese keha | ||||
| Haigused, arsti juures | ||||
| Rõivad ja aksessuaarid | ||||
| Registreerumine kursusele | ||||
| Ankeedi täitmine | ||||
| T5 | TAVALINE PÄEV | Abisõnad: kun, ensin, sitten, tavallisesti, vain, mutta, heti, vielä | 3 | 9 |
| Päevakava | Pöördkonnad: 1-5 | |||
| Kellaajad | Rektsioon | |||
| Kaubamajas | ||||
| T6 | KODU | Abisõnad: usein, jo, aika | 3 | 9 |
| Elukoht | Sise- ja väliskohakäänded: Mihin? Missä? Mistä? | |||
| Kolimine | Näitavad asesõnad: | |||
| Majad, korterid | tämä, tuo, se, nämä, nuo, ne | |||
| Mööbel, sisustus, kodumasinad | Mitmuse nimetav kääne: Ketkä? Mitkä?Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre jaatavas ja eitavas kõnes | |||
| Helistamine majahoidjale | ||||
| T7 | PUHKUSEREIS | Abisõnad: noin, tai, itse, -kin, oikein, varmasti | 3 | 9 |
| Sõiduvahendid | Käändsõnatüübid | |||
| Puhkusereis | Käändsõnade astmevaheldus | |||
| Hotellis | Näitavate asesõnade tämä, tuo, se ja küsisõna mikä? käänamine | |||
| Konstruktsioon: On hauskaa… | ||||
| T8 | SOOLALEIVAPIDU | Ainesõnad, osasihitis | 3 | 9 |
| Söögid ja joogid | Mitmuse osastav kääne | |||
| Puu-, aed- ja juurviljad | Järgarvsõnad | |||
| Tee juhatamine | Kuupäevad | |||
| Tähtpäevad | Järelsõnad | |||
| Arvamuse avaldamine | Konstruktsioon: Pitää + sta/stä | |||
| T9 | TÖÖ JA AMETID | Täis- ja osasihitis: Kenet? Minkä? | 3 | 9 |
| Töö ja ametid | Isikuliste asesõnade käänamine | |||
| Lõunavaheajal restoranis | 3. ja 4. pöördkonna verbide astmevaheldus, käänamine | |||
| Menüü | Käändsõnatüübid: puhelin, lounas, kauni | |||
| Kõrvallause | ||||
| Kirjakeel ja kõnekeel | ||||
| T10 | MIDA SA EILE TEGID? | Verbi lihtminevik, jaatav kõnenud-kesksõna ja verbi lihtmineviku eitav kõne | 3 | 9 |
| Minu eilne päevakava | ||||
| Anne ja Ilpo pulmad | ||||
Kokku: 120 auditoorset tundi
Iseseisev töö
| Õppeühik | Töö sisu | Tundide arv | |
|---|---|---|---|
| Kirjutamine lugemine | Kuulamine, rääkimine | ||
| 1-10 teema | Iseseisev töö sõnavara, väljenditega. Grammatika harjutused. Kassettide kuulamine ja aktiivne rääkimine | 10 | 20 |
Kokku: 150 tundi
Soome keele algkursuse (A1-A2) lõpetanud isiku soome keele oskus on elementaarne ja väga piiratud.Tema sõnavara ulatub 1500 sõnani.
Isik saab hakkama suhtlusega ainult tuttavates olukordades. Tema kõne on katkendlik. Hääldusvead sagedased.
Kõnes esinevad vead, kuid isik suudab end siiski õpitud teemade ulatuses arusaadavaks teha.Väljendid on lihtsad. Kasutab lihtlauseid. Esitab lihtsaid küsimusi. Oskab rääkida endast, oma perest, päevaplaanist, samuti on võimeline esitama lihtsamaid palveid, käske, kutsuma külla, helistama arstile jne. Sellel etapil omandab isik väga algelise kirjutamisoskuse.
Grammatilised kategooriad: käändsõnade tüübid ja käänamine, tegusõnade lihtolevik ja lihtminevik, eessõnad, tagasõnad ja nende kasutamine, asesõnad, määrsõnad.Algkursuse A1-A2 astme lõpetanu ei ole veel valmis tasemeeksamiks. Isik saab esmased ja väga algelised teadmised soome keelest. Sellele etapile tulevad inimesed, kellel puudub või on väga minimaalne eelnev soome keele oskus.
Kasutatud kirjandus:
Sonja Gehring, Sanni Heinzmann. Suomen mestari 1. Suomen kielen oppikirja aikuisille. Helsinki, 2010.
Satu Heikkilä, Pirkko Majakangas. Hyvin menee! Suomea aikuisille. Helsinki, 2002.
Marjukka Kenttälä. Kieli käyttöön – suomen kielen alkeisoppikirja. Helsinki, 2003.
Leena Silfverberg, Leila White. Supisuomea. Helsinki, 2003.
